Vahtmetallmaterjalide kompressiooniplasti mehaanika uuringud
Mar 04, 2022
Majanduse arengu ja ühiskonna arenguga on tööstustehnoloogia kiiresti arenenud. Komposiitmaterjalide väljatöötamine ja uute materjalide uurimine on tänapäeva tööstusvaldkonnas olulised teemad. Uut tüüpi materjalina, võrreldes traditsiooniliste metallmaterjalide ja poorsete polümeermaterjalidega, ei ole metallvahul mitte ainult funktsionaalsete materjalide omadused, vaid võetakse arvesse ka konstruktsioonimaterjalide omadusi. Sellel on ilmsed eelised ja laialdased arenguväljavaated. Tänapäeval on vahustatud metallmaterjale kasutatud paljudes valdkondades, nagu autotööstus, ehitustööstus ja lennundusvaldkond, ning neist on saanud üks peamisi uurimisteemasid uute materjalide valdkonnas.
1. Metallvahu omadused
Vahtmaterjalil on metallist skelett ja poorid. Võrreldes traditsiooniliste metallmaterjalidega on sellel põhiomadused, nagu traditsiooniline metalli keevitatavus, ja sellel on ka suur hulk sisemisi poore. Just nende sisemiste pooride olemasolu tõttu on vahtmetallil oma eelised.
1.1 Läbilaskev
Kuna metallvahul on suur hulk poore, kuid suletud rakkude arv on ka suur osa, sest ainult läbi pooride struktuuril on läbilaskvus, nii et suletud pooridel on läbilaskvusele suur mõju. Samal ajal on läbilaskvus seotud ka pooride suuruse ja läbilaskvuse omadustega.
1.2 Müra vähendamine ja löögi neeldumine
Metallvahus olev läbi augu struktuur võib muuta sissetulevad helilained ja vibratsioonid soojusenergiaks ning hajutada selle. Müra vähendamise ja löögi neeldumise jõudlus on otseselt seotud selle poorsuse kõrguse ja läbimõõdu suurusega. Samal ajal on vahtmetall vastupidavam kui asbest ja muud materjalid ning sellel on suurem tugevus ja parem leegiaeglus.
1.3 Soojusjuhtivus
Metallvahu soojusjuhtivus on parem kui metallmaterjalidel ja madalam kui soojusisolatsioonimaterjalidel ning selle soojusjuhtivus on otseselt seotud selle poorsusega. Suletud rakustruktuuril on parem soojusisolatsiooni jõudlus kui läbi augu struktuuril. Konvektiivsetes tingimustes võib poorsuse suurendamine ja pooride suuruse laiendamine parandada konvektiivset soojusülekande võimsust.
1.4 Elektrilised omadused
Pooride struktuuri tõttu on summutus väga hea. Kui kõrgmolekulaarne polümeer on poorides täidetud, saab summutusomadusi tõhusalt parandada. Metallvahkude puhul on summutusomadused otseselt seotud pindala suurusega.
2. Metallist vahtmaterjalide struktuurne vorm
Kui inimesed uurivad ja kasutavad struktuurimaterjale, peavad nad kõigepealt kaaluma materjalide mehaanilisi omadusi. Seetõttu on mehaanilised omadused materjali jõudluse hindamiseks oluline parameeter. Materjali enda mehaaniliste omaduste põhjalikuks uurimiseks peavad inimesed kõigepealt mõistma materjali struktuuri ja morfoloogiat.
Metallist vahtmaterjali peamine keha on metallist skelett ja poorid ning poorid sisaldavad kahte tüüpi läbi augud ja suletud rakud. Läbi augu struktuuri nimetatakse ka avatud rakuks, st vahtmetalli sees olev üks õhuava on avatud ja õhuavad on omavahel ühendatud. Suletud rakustruktuuri poorid on suletud ja üksteisest sõltumatud ning eraldatakse lähtemetallist. Tuleb märkida, et suletud rakud ja avatud rakud eksisteerivad enamikus metallist vahtainete sisalduse struktuurides.
Nõlvametalli tugistruktuuri saab jagada aukseinteks, ribideks ja liigesteks. Avatud rakustruktuuris on poorid omavahel ühendatud ja isoleeritud pooride seinad on puudulikud, samas kui suletud rakkude struktuur isoleerib poorid täieliku pooride seinaga. Kui pooride sein on palju õhem kui ribi, on pooride seina mõju metallist vahtmaterjali üldistele mehaanilistele omadustele väga nõrk ja seda võib pidada peaaegu avatud rakustruktuuriks.
3. Vahustatud metallmaterjalide survestavad mehaanilised omadused
3.1 Staatiline tihenduskäitumine
Metallvahu materjali stressitüve kõver on jagatud kolme etappi (vt joonis 1): esimene etapp on elastne deformatsioonietapp, teine etapp on saagiplatoo etapp ja kolmas etapp on kokkuvarisemise tihenemise etapp. Alguses on tüvi väike ja stressitüve tsentreerimine on lineaarne elastsus; siis suureneb tüvi jätkuvalt ja stress on platoofaasis, peaaegu pidevas või väikeses muutumises, ja lõpuks, vahtmetalli materjali sisemiste aukude pideva väljapressimisega Pressitud kokku, on materjal tihendatud olekus, kus on kiire stressi suurenemine. Survejõu toimel on vahtmetallist materjali deformatsioonimehhanism peamiselt prisma painutamine ning augu seinakile painutamine ja venitamine. Kuid mõned materjali augud on ise nõrgad. Kui tüvi on koondunud kohalikku asendisse, purustatakse algselt nõrgad augud kõigepealt ekstrusiooni toimel ja seejärel juhitakse külgnevad augud jätkuvalt purustamiseks, moodustades järjestikuse ülekande. Olukord viis lõpuks "deformatsioonitsooni" loomiseni. "Deformatsioonitsooni" pideva laienemisega, kui rikke stressi laienemine ja edastamine mõjutab kogu materjali, avaldub see kogu purustatava materjalina. On näha, et metallist vahtmaterjali survetav plastiline deformatsioon hävitatakse järjest kihtide kaupa ülekandega.
Eksperimentaalsed tulemused näitavad, et kui metallist vahtmaterjal allutatakse survejõule, on elastne deformatsioonietapp väga lühike ja kui tüvi jõuab 2% -ni, siseneb see saagikuse platoo perioodi, st metallist vahtmaterjali puhul Survejõuline saagikuse stress ja saagikuse platoo stress on võrdsed.
3.2 Dünaamiline tihenduskäitumine
Metallvahu amortiseerivad omadused muudavad selle heaks amortiseerivaks ja puhverdavaks materjaliks, mida kasutatakse paljudel juhtudel. Metallvahu mehaaniliste omaduste uurimine dünaamilise survekoormuse all on uute materjalide valdkonnas kuum probleem. Võrreldes staatiliste survekoormuste mehaaniliste omadustega on dünaamiliste survekoormuste mehaanilised omadused keerukamad. Dünaamiline kokkusurumine peab täielikult kaaluma mitmeid dünaamilisi mõjusid, sealhulgas inertsiaalset toimet ja tüve kiiruse mõju. Vahustatud metallmaterjali surve deformatsioonimehhanismi kohaselt paraneb materjali saagikuse tugevus, kui tüve kiirus on suurem. Staatilise survekoormuse tingimustes läbib metallvahu materjal kompressiooni deformatsioonikihi kihtide kaupa ja üks pooride seinte kiht läbib painutuse deformatsiooni, st plastilise deformatsiooni esimese etapi pooride teise kihi kokkuvarisemiseni. Tegevuse käigus variseb see kihtide kaupa kokku, kuni kõik poorid on painutatud ja tihendatud tihedal määral. See deformatsiooniprotsess ei ole ühtlane ja on teatud osas ebastabiilne. Seejärel suureneb dünaamilise survekoormuse tingimustes stress ja materjali tugevdamist mõjutavad peamiselt kaks tegurit. Üks on see, et löögikiiruse pideva suurenemisega tihendatakse löögipinna poorid tihedamalt, nii et saagikuse stress suureneb pidevalt. Teine on see, et dünaamilisel kokkusurumisel on silmapaistev lokaliseerimisfunktsioon, mis suurendab kompressiooniplasti deformatsioonitsooni tüvekiirust ja mikro-inertsi mõju toob kaasa deformatsiooni sümmeetriliste ja asümmeetriliste režiimide täiustamise.



